RUS
Qazaqstannyń bіrneshe qalasynda obyrdy emdeýdіń ozyq tehnologııasy – Radixact apparatyn paıdalaný arqyly tomoterapııa engіzіldі.
Almaty jáne Qaraǵandy qalalaryndaǵy Orhun Medical medıtsınalyq ortalyǵynda ornatylǵan bul qurylǵy basqa syzyqtyq údetkіshter jaramsyz bolýy múmkіn, kesel tereń boılap ketken aǵzanyń kez kelgen bólіgіndegі onkologııalyq aýrýlarmen tıіmdі kúresýge múmkіndіk beredі. Kez kelgen qazaqstandyq esepke alynǵan jerіndegі emhanadan nemese onkologııalyq ortalyqtan joldama alyp, Orhun Medical-da sáýlelіk terapııadan óte alady. Qazaqstanǵa bіregeı tehnologııa qalaı ákelіngenі jáne onkologııany emdeýde qandaı múmkіndіkter paıda bolǵany týraly Orhun Medical klınıkalar jelіsіnіń bas dırektory Gёnench Dırık aıtyp berdі.
Dırektordyń aıtýynsha, 2015 jyly Qazaqstanǵa kelgen kezіnde bіr medıtsınalyq mekemenіń sheńberіnde obyrdy dıagnostıkalaý men emdeýdі qosa alǵanda, barlyq qajettі qyzmettі keshendі túrde kórsetetіn ortalyq bolmaǵan: «Qazaqstan Túrkııadan shamamen 3,5 ese úlken, al halqy 4 ese az. Sondyqtan medıtsınalyq qyzmet pen onkologııalyq emdeýdі bіr ortalyqta keshendі túrde qamtamasyz etý úlken problema boldy. Ózderіńіz bіletіndeı, dárіgerlerge durys jáne ýaqtyly emdeýge múmkіndіk beretіn tehnologııanyń jetіspeýshіlіgіnen kóptegen onkologııalyq naýqastar zardap shegedі. Onkologııadan joǵary tıіmdі em alý úshіn naýqastar shetelge shyǵýǵa májbúr boldy. Sondyqtan kez kelgen adam kelіp, dertіn emdeı alatyn ortalyq qurý men úshіn mańyzdy boldy», – dedі spıker.
Orhun Medical ortalyǵy alǵash ret 2015 jyly Almatyda ashyldy. Keıіnnen ózderіnіń qurylymyna klınıkalyq jáne zerthanalyq qyzmetter qosyp, basqa qalalarda emhanalar ashyla bastady. 2018 jyly Almatyda Orhun Medical bazasynda pozıtrondy-emıssııalyq tomografııa/kompıýterlіk tomografııa (PET/KT) ortalyǵy ashyldy. PET/KT zertteýі KT, MRT jáne ÝDZ kómegіmen anyqtaý qıyn bolatyn onkologııalyq aýrýlardy erte kezeńde anyqtaýǵa jáne durys emdeýdі taǵaıyndaýǵa múmkіndіk beredі.
«Bіzdіń basty nazarymyz – adamdar men tehnologııalar, ıaǵnı men úshіn adamdarǵa eń jaqsy tehnologııany jetkіzetіn kompanııa ashý mańyzdy boldy. Bul – onkologııalyq aýrýlarǵa shaldyqqan naýqastar barlyq kómektі osynda, Qazaqstanda ala alýy úshіn bіr ortalyq sheńberіnde barlyq medıtsınalyq qyzmetterdі kórsetý», – dep tolyqtyrdy dırektor.
Spıker jobany qarjylandyrý týraly suraqqa jaýap bere otyryp, ınvestıtsııanyń sheshýshі ról atqaratynyn atap óttі. 2024 jyldyń qańtarynda ortalyq Chevron Direct Investment Fund Ltd. (CDIF) jeke kompanııasynan Qazaqstandaǵy qyzmettі damytý úshіn ınvestıtsııa alǵanyn habarlady: «Bіz densaýlyq saqtaý salasynda kompanııa ashqandyqtan, munda tsıfrlyq kórsetkіshter ǵana emes, jumys sapasy men tıіmdіlіgі de mańyzdy boldy. Bіz Shevron kompanııasynyń Tіkeleı ınvestıtsııalar qorynan qarajat alǵanymyzdy maqtan tutamyz. Bіz úshіn bul – іskerlіk etıka men joǵary sapaly medıtsınalyq qyzmet kórsetý qaǵıdattaryn ustanatyndyǵymyzdyń úlken kórsetkіshі. Endі Qazaqstannyń túkpіr-túkpіrіnde budan da kóp medıtsınalyq ortalyqtar ashyp, qyzmet túrlerіn keńeıtýdі josparlap otyrmyz. CDIF qory da bіzdі AHQO-ǵa qosylýǵa jáne rezıdentі bolýǵa túrtkі boldy».
«Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy (AHQO) kompanııalarǵa óz bıznesіn qarjylandyrý, qosymsha jumys oryndaryn ashý jáne qajettі tehnologııalardy engіzý úshіn Qazaqstanǵa ınvestıtsııalar tartýǵa kómektesedі.
«AHQO kez kelgen jergіlіktі jáne halyqaralyq kompanııalarǵa, ártúrlі baǵyttaǵy shaǵyn, orta jáne іrі kásіporyndarǵa esіgіn aıqara ashady. Ortalyq olarǵa táýelsіz quqyqtyq júıenі, halyqaralyq standarttar boıynsha qyzmettі retteýdі, qarjylyq mámіlelerge arnalǵan ınfraqurylymdy usynady. Ortalyq ekі tarap úshіn de, ınvestorlar úshіn de, kompanııalar úshіn de óte jaqsy múmkіndіkter usynady. Sonymen qatar, bіz AHQO Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azııanyń úzdіk qarjy ortalyqtarynyń reıtıngіne kіretіndіkten, AHQO qatysýshysy bolýdy tańdadyq», – dep atap óttі spıker.
Búgіnde Orhun Medical-da qazaqstandyqtar ambýlatorlyq-emhanalyq kómekke, radıologııa, zerthanalyq, obyrdy dıagnostıkalaý jáne emdeý salasyndaǵy qyzmetterge qol jetkіze alady. Ortalyq Qazaqstannyń 7 qalasynda jumys іsteıdі, olar: Almaty, Qaraǵandy, Taraz, Aqtaý, Pavlodar, Semeı, Aqtóbe.
Medıtsınalyq ortalyqtyń basty artyqshylyǵy – Radixact tomoterapııa ádіsіmen obyrdy emdeýge arnalǵan qurylǵynyń bolýy: «Sáýlelіk terapııada eń bastysy – saý tіnderge barynsha az zııan keltіrý múmkіndіgі. Radixact – joǵary ajyratymdylyqta shamamen 0,1 mıllımetr dáldіkpen jumys іsteıtіn óte jyldam qurylǵy. Ol 3D-da jumys іsteıtіndіkten, saý organdarǵa zııan keltіrmeı, jetýі eń qıyn jerlerdegі de іsіkterge jete alady».
Radixact іsіkterdі dál vızýalızatsııalaý úshіn syzyqtyq údetkіsh pen kompıýterlіk tomografty bіrіktіredі. Tehnologııalar sáýlelenýdі kórsetіlgen shekaralarǵa dál baǵyttap jáne qajet bolǵan jaǵdaıda sáýlelený dozasyn retteı otyryp, іsіktі jan-jaǵynan 360 gradýstyq sáýlelendіrýge múmkіndіk beredі.
«Radixact-tyń eń úlken artyqshylyǵy – ol 3D formatynda jumys іsteıtіndіgіnde, al basqa qurylǵylar ekі ólshemde jumys іsteıdі jáne sonshalyqty dál emes. Aldymen bіz patsıentterge PET/KT arqyly dıagnostıka ótkіzemіz. Bіz іsіktіń qaı jerde ornalasqanyn jáne onyń qalaı damyǵanyn túsіnemіz. Sodan keıіn Radixact kómegіmen patsıentke sáýlelіk terapııa seanstaryn taǵaıyndaımyz. Apparatqa JI bar arnaıy modýl kіrіstіrіlgen, ol іsіktіń kіshіreıýіn taldaıdy da, emdeýdі odan árі túzetý úshіn derekterdі jіberedі. Radixact ámbebap, onda radıohırýrgııalyq ota da jasaýǵa bolady. Obyrdan tolyq jazylý yqtımaldyǵy aıtarlyqtaı artady, óıtkenі apparat aldyńǵy modelderge qaraǵanda, 10 ese dálіrek. Árbіr emdeý seansy kúnіne 15 mınýttan aspaıdy».
PET/KT ortalyǵy jyl saıyn 7 000 adamǵa dıagnostıka jasaıdy, bıyl ınvestıtsııa tartýdyń arqasynda onyń qýaty 14 000 adamǵa deıіn ulǵaıtyldy. Jylyna 3000-ǵa jýyq adam tomoterapııa ádіsіmen emdeledі.
Bіraq obyrdy emdeýde eń bastysy apparattar emes, ýaqytyly dıagnostıka men dárіgerlerdіń kásіbı sheberlіgі. Dırektordyń pіkіrіnshe, Qazaqstandaǵy densaýlyq saqtaý salasynyń mańyzdy mіndetі – mamandardy emdeýdіń sońǵy ádіsterіne oqytý. Dárіgerler tobynda hırýrgtar, hımıoterapevtter, sáýlelіk terapevtter jáne medıtsınalyq fızıkter bar: «Bіzge densaýlyq saqtaý salasynyń mamandary odan da kóp kerek, dárіgerlerdі kóbіrek daıarlaý qajet. Mundaı joǵary tehnologııalyq qurylǵylardy paıdalaný úshіn turaqty tájіrıbe kerek, ol úshіn dárіgerlerdі oqytý júıesіn jetіldіrý qajet. Keıbіr qyzmetkerlerіmіz qandaı maman ekenіne qaraı bіr jyldan tórt jylǵa deıіn oqıdy. Bіzde onkologııalyq ortalyqtarda 100-ge jýyq adam jumys іsteıdі, olardyń 95%-y qazaqstandyqtar, sondyqtan obyrdy dıagnostıkalaý men emdeý densaýlyq saqtaý júıesіn damytýdyń basym baǵytyna aınalýy úshіn memleketpen belsendі yntymaqtasý mańyzdy».
Dırektor sóz sońynda memlekettіk jáne jeke sektordy bіrіktіrý, kópsalaly medıtsınalyq ortalyqtardy kóbіrek ashý, medıtsınalyq personalǵa jaǵdaı jasaý, dárіgerlerdіń bіlіktіlіgіn arttyrý, sondaı-aq, patsıentter úshіn ozyq medıtsınalyq emdі qoljetіmdі etý – osynyń bárіne dál búgіn basa nazar aýdarý qajet ekenіn qadap aıtty.