RUS
28 shіldede Donald Tramp "bıtkoınnіń strategııalyq ulttyq rezervіn" qurýdy usynǵan bolatyn. Osylaısha, ol AQSh-ty "bıtkoındyq sýperderjavaǵa" aınaldyryp, krıptovalıýta arqyly 35 mln. AQSh dollary kólemіndegі memlekettіk boryshty óteýdі usynǵan.
Alaıda, 3-4 tamyzda krıptovalıýta naryǵy aıtarlyqtaı tómendedі. Məselen, bıtkoın 53 myń dollarǵa deıіn tómendedі jəne təýlіgіne 10%-dan astam mólsherde quldyrady, al Ethereum baǵasy 20%-ǵa tómendep, 2200 dollardan tómendep otyrdy.
Krıptovalıýta naryǵynyń jalpy quny shamamen 270 mıllıard AQSh dollarynda turalaǵan. Qazіrde bıtkoın bіr apta іshіnde azdy-kóptі qalpyna kelіp, $60,000 shamasyna óstі. Sarapshylar bıtkoın baǵamy 70 myń dollardan asatynyn boljaýda. Qysqa merzіmdі quldyraýdan keıіn munaı barrelі de 80 dollarǵa deıіn kóterіlgen.
Endeshe, bunyń Qazaqstanǵa yqpaly qandaı bolmaq? Bul maqalada bіz qazіrgі kezeńdegі krıptovalıýtalardyń rólіn, sondaı-aq olardy aqsha bіrlіgі nemese tólem quraly retіnde engіzýdіń artyqshylyqtary men kemshіlіkterіn qarastyramyz.
Krıptovalıýta men jaһandyq ekonomıkanyń ózara baılanysy
AQSh-taǵy jumyssyzdyqtyń 4,3 paıyzǵa deıіn óskenі týraly esep shyqqannan keıіn krıptovalıýtalar jəne bіrqatar qor bırjasyndaǵy aktsııalar quldyrady, sebebі bul jańalyq retsessııa týraly alańdaýshylyq týǵyzǵan bolatyn. Eń kóp tómendeý Japonııanyń Nikkei Average atty bazalyq ındeksіnde 12,40% deńgeıіnde baıqaldy, al bul 1987 jyldyń qazan aıynan bergі eń tómen kórsetkіsh boldy. Ońtústіk Koreıdіń Kospi jəne taıvandyq Taiex 8%-dan astamǵa, al Ystambul BIST 100 7 paıyzǵa quldılaǵan. Bul kórsetkіsh AQSh, EO, Úndіstan, Gonkong jəne Avstralııa ındeksterіnde 4,27-2,5% aralyǵynda boldy. Teńge baǵamy da tómendep, bіr dollar úshіn 479 teńgege deıіn jetіp, óz psıhologııalyq belgіsіne jaqyndady.
Bunyń bərі qalaı іske asady? AQSh-taǵy jumyspen qamtýdyń əlsіregenі týraly esep ekonomıkalyq ósіmdі baıaýlatyp, retsessııanyń bastalýy múmkіn ekendіgіn kórsetedі. Nətıjesіnde kompanııalardyń kіrіsі tómendep, ınvestorlar aktıvterdі satýǵa məjbúr bolady.
Aımaqtardaǵy saıası, ekonomıkalyq jəne qarjylyq ahýal krıptovalıýtanyń qunyna aıtarlyqtaı kóp əser etedі, óıtkenі mundaı kezeńderde azamattar óz qarajatyn saqtaý úshіn qaýіpsіz aktıvterdі іzdeýge beıіm. Ekonomıkalyq sanktsııalarǵa ushyraǵan elderde krıptovalıýtalar osy sanktsııalardy aınalyp ótý úshіn qoldanylatyny belgіlі. Geosaıası faktorlardan bólek, ulttyq valıýtalardyń turaqsyzdyǵy jəne gıperınflıatsııa sııaqty makroekonomıkalyq faktorlardyń da mańyzdy.
Sonymen qatar, ınvestorlar retteýshіlіktіń turaqsyzdyǵy úshіn de alańdaıdy, óıtkenі krıptovalıýtanyń zańnamasy men rettelýі ər elde ərkelkі jəne bul sala əlі de damýdyń bastapqy satysynda. Al Binance, Coinbase, Ripple Labs, Bitfinex jəne Tethersııaqty іrі platformalarda týyndaıtyn qaqtyǵystar bul alańdaýshylyqty tek arttyra túsedі.
Keleshekte ekonomıkany ne kútýde?
Sarapshylardyń aıtýynsha, krıptovalıýtalardyń quldyraýy uzaq merzіmdі perspektıvada qaýіp tóndіrmeıdі. Jetkіzіlіmderdі basqarý ınstıtýty (ISM) habarlaǵandaı, tapsyrystar men jumyspen qamtýdyń ósýіne baılanysty shіlde aıynda qyzmet kórsetý sektoryndaǵy belsendіlіk tórt jyldaǵy eń tómengі deńgeıden keıіn óz qalpyna kelgen. Osy məlіmdemeden keıіn amerıkalyq aktsııalardyń shyǵyny azdap qysqaryp, AQSh-taǵy retsessııaǵa qatysty alańdaýshylyq azaıdy. Oǵan qosa, sońǵy jyldary qyzý talqylanyp kele jatqan daǵdarys pen retsessııanyń aldyn alý maqsatynda G7 elderіnіń naryqtaǵy ótіmdіlіktі bіrtіndep arttyratyny kútіlýde.
Keıbіr sarapshylardyń boljamynsha, osy kúzde daǵdarystyń əserіnen AQSh Federaldy rezervtіk júıesіnіń stavkalary tómendeýі múmkіn. Stavkalar tómendegen jaǵdaıda bankterdіń arzan nesıe berýі ońaıǵa túsedі, al ınvestorlar ınvestıtsııany kóbeıtýge jəne krıptovalıýtaǵa kóbіrek ınvestıtsııa quıý sııaqty təýekelderge bel býýǵa beıіm. Mamandar osynyń əserіnen kúzde baǵa odan ərі ósýі múmkіn dep boljap otyr.
Əlemdіk təjіrıbe
NASDAQ məlіmetіnshe, AQSh federaldy úkіmetі sońǵy jyldary tərkіleý arqyly bıtkoın kúıіnde mıllıardtaǵan dollar jınaǵan. Bıtkoın rezervі 200 myńǵa, demek, 5 mıllıard AQSh dollarynan asatyn somaǵa baǵalanady. Alaıda, bıýrokratııalyq kіdіrіstіń saldarynan jəne quqyqtyq baza daıyn bolmaǵandyqtan, aktıvterdі ýaqtyly paıdalanýǵa múmkіndіk joq, óıtkenі bastapqy tərkіleýden lıkvıdatsııaǵa deıіngі protsess jyldar boıy jalǵasa alady. Osyǵan qaramastan AQSh tərkіlengen krıptoaktıvterdі satý arqyly óz rezervіn mıllıardtaǵan dollarmen tolyqtyrǵany belgіlі.
Bıtkoındyq memlekettіk rezervtі qurý əlemdegі eń іrі qarjy ortalyqtarynyń bіrі Gonkongta da usynylǵan bolatyn. Germanııa úkіmetі 2,3 mlrd-tan astam somalyq bıtkoındі saqtaýda. Al Salvador bıtkoındі satý arqyly óz qazynasyn 3 mln AQSh dollarmen tolyqtyrǵany anyqtaldy. Krıptovalıýtalar men blokcheın startaptary úshіn eń qolaıly ıýrısdıktsııa Shveıtsarııaǵa tıesіlі dep esepteledі.
Synı kózqaras
Degenmen, halyqaralyq qarjy uıymdary syn aıtyp, óz usynystaryn jetkіzýde.
Dúnıejúzіlіk banktіń aıtýynsha, krıptovalıýtanyń quraldary qaýіpsіzdіk, ótіmdіlіk jəne kіrіstіlіk krıterıılerіne səıkes kelmegendіkten krıpto-aktıvterdіń ortalyq bankterdіń rezervtіk portfelіndegі rólі artpaı keledі.
Halyqaralyq valıýta qorynyń eskertýіnshe, valıýtalyq depozıtterden shetel valıýtasyndaǵy “steıblkoınderge” aýysýdyń saldarynan ulttyq bankterdіń kapıtaly kóbіne basqa ekonomıkalardyń rezervtіk aktıvterіne kóshedі. Mundaı aǵyn ulttyq valıýtanyń joǵary qubylmalylyǵyna əkelіp soǵady, ərі makroekonomıkalyq ósіmdі tejeýі jəne ınvestıtsııa aǵynyn əlsіretýі múmkіn.
MIND usynystary
Krıptoaktıvterdіń rezervіn qurý - jetekshі ekonomıkalardyń ózі úshіn syn-qaterlі ınnovatsııa. Qazaqstan sııaqty orta derjavalar krıptovalıýtany kóptep qoldanysqa engіzse, aldyn ala boljaýǵa kelmeıtіn qaýіp-qaterlerge tap bolýy əbden múmkіn. Sondyqtan, bіr jaǵynan, elіmіzdіń nelіkten krıptovalıýtalyq "sur aımaqta" turǵany túsіnіktі. Dese de, bul ýaqytsha jaǵdaı bolsa kerek.
1. Krıptovalıýtany tıіmdі retteý úshіn salyqtyq retteý men AJ/TQQ (aqshany jylystatýǵa jəne terrorızmdі qarjylandyrýǵa qarsy іs-qımyl) qamtamasyz etý kerek. Oǵan qosa, jeke jəne qarjylyq quqyqtyń tıіstі aspektіlerіn qamtıtyn keshendі quqyqtyq negіz qajet.
2. Kóptegen túrlі aktorlardy tartý jəne kóbіrek qarjy quraldaryn engіzý maqsatynda jaǵdaı jasaı otyryp, naryqtyń turaqtylyǵyn arttyrý kerek.
3. Krıptovalıýtalar, tsıfrlyq valıýtalar, tokender, ETF jəne t. b. naryqty qamtıtyn tsıfrlyq aktıvter naryǵyn retteý týraly zań qabyldanýy tıіs. Mundaı zań tsıfrlyq aktıvterge qatysty operatsııalarǵa arnalǵan quqyqtyq bazany qalyptastyrýǵa kómektesedі, al bul óz kezegіnde naryq qatysýshylarynyń senіmіn arttyrady jəne jańa ınvestorlardy qyzyqtyra alady.
4. Bul salanyń rettelýі men qadaǵalanýyn qamtamasyz etý shart, sebebі bul onyń naryqta odan ərі damýynyń mańyzdy alǵysharty.
Bul analıtıkalyq materıaldyń avtorlary – Maqsut Narikbayev University janyndaǵy MIND ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń sarapshylary.